banner-main
laulupeo-slaid
XIII noorte laulu- ja tantsupidu

1.-3. juuli 2022

Kultuuriministeeriumi plaani järgi võiks riik katta poole koori- ja orkestrijuhtide töötasust

ERR Kultuuriuudised annab teada: Kultuuriministeerium koos erialaliitude ning organisatsioonidega sai kokku ideed, kuidas tasustada koori- ja orkestrijuhte nii, et säiliks motivatsioon teha seda tööd peatööna ja seeläbi laulu- ja tantsupeo traditsiooni alal hoida.

Riigieelarve läbirääkimistel esitab ministeerium valitsusele ettepaneku, mille kohaselt kataks riik poole kollektiivide juhtide töötasudest, kui on olemas tööleping ja kutsetunnistus.Koori- ja orkestrijuhtide tasustamisel võetakse aluseks ametiliitude keskorganisatsiooniga kokkulepitud kultuuritöötaja palga alammäär, millest pool tasub kollektiiv ja teise poole lisab riik.

“Seda toetust saab taotleda kollektiivi MTÜ või kohalik omavalitsus, kes on juhendaja tööandja. Neid juhendajaid, keda me oleme ka uurinud, on Eestis kokku ligikaudu 2000,” ütles “Aktuaalsele kaamerale” kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Merilin Piipuu.”Eesmärk on, et kollektiiv maksaks oma juhendajale tänase kultuuritöötaja kokkulepitud tasu, praegu on see 1300 euro kandis ja see peaks olema ka rahvakultuurikollektiivi puhul sama,” lisas Piipuu.

Ettepaneku riigitoetusmeetme väljatöötamiseks tegid laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide esindusorganisatsioonid pärast uuringut, mis näitas, et noorte dirigentide napp pealekasv seab kümmekonna aasta pärast ohtu laulu- ja tantsupeotraditsiooni jätkumise. Eeskujuks võetakse hästitoimiv treenerite töö tasustamise meede.

“Me oleme sportlaste ja noorte treenerite teemaga olnud kursis riikides, kus treenerite tasustamise süsteem on toiminud praktikas väga hästi mitu aastat. See on olnud ministeeriumile kindel näide, nii et me oleme selle sarnaselt üles ehitanud. Me lihtsalt vajame toetust kõigile kollektiividele juhtidele, olenemata sellest, kas nad töötavad üldhariduskoolis või täiskasvanutega,” selgitas Eesti koorijuhtide liidu juhatuse esimees Heli Jürgenson.Riigitoetuse saamiseks peab dirigendil olema kehtiv kutsetunnistus ning sõlmitud tööleping.”Meil on olemas tasemed alates 4. taseme koori- või orkestrijuhist kuni 8. taseme koori- või orkestrijuhini välja. Mul oli võimalus taotleda kõige kõrgemat, 8. kutsetaset, aga näiteks Otsa- ja Elleri-koolist tööturule tulevad noored dirigendid teevad lõpueksamiga koos ka kutseeksami ja saavad oma tasemeks 4. taseme koori- või orkestrijuht,” sõnas Jürgenson.

Kultuuriminister esitab valitsusele riigi eelarvestrateegia koostamiseks lisataotluse summas 2,7 miljonit eurot järgmiseks aastaks, 4.5 miljonit aastaks 2023 ning 5,9 miljonit aastaks 2024.