laulupeo-slaid
XIII noorte laulu- ja tantsupidu

1.-3. juuli 2022

banner-main

Arutelu rahvusraamatukogus: laulu- ja tantsupidu tuleb vaadata katkematu liikumisena, mitte kui hooajaprojekti

Kultuuriminister Tõnis Lukas kohtus täna, 10. juunil laulu- ja tantsupidude liikumise eestvedajatega. Arutelul esindusorganisatsioonide juhtide, pidude korraldajate, aga ka omavalitsuste esindajatega tõdeti, et pidude kestma jäämine on muutunud kriitiliseks küsimuseks. Seepärast on riik välja arendanud juhendajate palgatoetuse süsteemi, mida on plaanis hakata rakendama juba järgmisest, 2021. aastast.

Eesti Rahvusraamatukogu suurde saali kogunenud kinnitasid üksmeelselt, et vastutus laulu- ja tantsupidude ees on ühine. Seepärast tuleb riigi, omavalitsuste ja harrastajate endi panused liikumisse kriitiliselt üle vaadata.

„Meil kõigil on esmalt tähtis mõista, et suur laulu- ja tantsupidu ei teki iseenesest, vaid see on Eesti ühe suurema kodanikuvõrgustiku liikumise võimas väljund. Selleks, et pidu saaks toimuda, käib töö kogu aeg – esialgu kunstiliste meeskondade tasemel, hiljem juba üleriigiliselt, kui õpitakse pidude repertuaari ja tuleb läbida tihe konkurss,“ rääkis kultuuriministerTõnis Lukas. „Koori-, rahvatantsu- ja orkestrijuhtide töötasuprobleemi lahendamine on valitsuse jaoks prioriteet. Meil ei ole enam palju aega mõelda, vaid tuleb usaldada uuringu tulemusi, mis kinnitab üheselt, et pidude kestmine sõltub juba lähemas tulevikus sel lest, milliseid otsuseid me praegu teeme või ei tee. Praeguseks välja töötatud palgatoetuse süsteemi peaksime saama rakendada juba järgmisel aastal ning loodan sellele valitsuse toetust riigieelarve läbirääkimistel,“ lisas minister.

Ka esindusorganisatsioonid toonitasid, et kõige aluseks on laulu- ja tantsupeo käsitlemine mitte hooajaprojekti, vaid pideva protsessina, mille elujõust sõltub võimekus pidusid korraldada.

“See on ka põhjus, miks teeme ettepaneku suurendada katusorganisatsioonide baasrahastust, sest ilma võimekuseta valdkonda seesmiselt arendada jäämegi kustutama ainult tulekahjusid ning ei suuda tegeleda pikemaajaliste oluliste mõjudega. Need on näiteks juhendajate koolitamine ja järelkasv või regionaalsed arutelud omavalitsuste ning harrastajate endiga. Kui siia lisada koostöös Kultuuriministeeriumiga kavandatav palgatoetuse meede, saaksime rääkida terviklikust lahendusest, kus oma osa on nii riigil, omavalitsustel kui ka harrastajatel,” rääkis Eesti Kooriühingu esimeesHirvo Surva.

Kooriühingu esimees lisas, et koorimuusika valdkonnas on koostatud arengusuunad aastani 2025 ning järgmine samm ongi oodata ära valitsuse otsused. „Juhendajate toetamine ja järelkasvu tagamine nii riigi kui ka kohalikul tasandil on võtmeküsimus. Loodan, et üha rohkem otsustajaid seda ka mõistavad,“ lisas Surva. 

Kultuuriministeeriumi välja töötatud juhendaja palgatoetuse süsteem on esitatud valitsusele ning jõuab riigieelarve läbirääkimistele juba sügisel. Praxise läbi viidud uuringust selgus, et laulu- ja tantsupidude kestma jäämine on küsimärgi all eelkõige seetõttu, et väheneb juhendajate hulk, ehkki harrastajate huvi peol osalemise vastu püsib suur. Uuringust avaldus, et üle poole praegustest juhendajatest hakkavad peatselt pensionile suunduma ning alla 35-aastaseid noori on juhendajate seas vaid 15%. Üksiti toodi uuringu kokkuvõttes välja, et ka peoliikumises osalevad kollektiivid ei ole majanduslikus mõttes jätkusuutlikud ning sageli on harrastajate endi panus liikumisse pisike. Juhendajad aga saavad oma töö eest väike väikest tasu või puudub lepinguline töösuhe sootuks. Juhendamistöö ei paku ka piisavat töötus- ja ravikindlustuse kaitset ning väga levinud tähtajalised lepingud jätavad juhendaja mitmeks kuuks ilma sotsiaalsest kaitsest. Seda kõike Kultuuriministeeriumi välja töötatud palgatoetuse süsteem peabki aitama koosmõjus omavalitsuste ning harrastajate endi panusega lahendada.

Kohtumisel osales ka Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, kuivõrd peo korraldajate mure on seotud ka peopaikadega – lauluväljaku ja Kalevi staadioniga –, mille arendamisel on oluline arvestada suurte pidude vajadustega. Haridus- ja teaduministeeriumi esindajad aga osalesid arutelus põhjusel, et suur osa, üle 60% pidude liikumises osalevatest kollektiividest tegutsevad üldhariduskoolide juures.