Rahvamuusikapidu

Rahvamuusika üldjuht Juhan Uppin:
Miks otsustasid kandideerida ideekavandi konkursil? Mis on see kandev idee, mida tahaksid teoks teha ja mis nägu saab olema XIII noorte laulu- ja tantsupeo rahvamuusikapidu?

Minu lähteideeks või -nimetajaks on sõna “päriselt” ja selle sügavam tähendusväli*. Kitsamalt viitab “päriselt” rahvamuusikapeo kesksele väärtusele – pärimusmuusikale – sidudes kokku traditsiooni ja tänapäeva noore, kes on muusikas leidnud omale olemise mõtte, ühtekuuluvustunde ja keele.

Kandideerima ajendas mind teatud südame- ja vastutustunne rahvamuusika valdkonna ees ning soov eelmise kolme peo juhtimisega saadud teadmisi, kogemusi ja ka saavutatud taset hoida. Samuti soov näidata noorte pillimängijatega laiemale publikule, et rahvamuusika on tänapäeval igati “päris” ja ka noorte seas popp ehk teisisõnu noortepärane. Endiselt usun, et vaid läbi heade eeskujude õpib ja avastab, kuidas end muusika keeles oma pilliga vabalt, loovalt, mänguliselt ja mugavalt väljendada ning kuidas rahvapärane pillimäng võib olla see “päris asi”, ühine keel, põnev maailm või lihtsalt nauditav tegevus.

Rahvamuusika harrastajate eri valdkondade ja väljakujunenud pilliliikide peale mõeldes on peo protsessi sujuvaks arenguks täna ülioluline eestvedajate järjepidevus. Seekordne toimkond lähtub eelmistest ehk seitset pilliliiki juhivad nii juba kogenud kui ka uued liigijuhid. Iga pilligrupi repertuaar on eelkõige oma juhi nägu ja tegu, aga rahvamuusikapeo kontsert kui tervik on siiski toimkonna ühine, läbitunnetatud looming.

Repertuaari valimisel on ühendavateks märksõnadeks saanud näiteks pidulikkus ja pidutsemine, pühalikkus ja pühitsemine ning pärisus kui tegevuse vastavus peo, pühaduse või muu olulise tingimustele ja tavadele. Samuti väljapeetus ja -kantus, väärikus, kõnekus ja kõnetavus, esinduslikkus. Pärisus või “päriselt” võiks seejuures rahva- ja pärimusmuusika kontekstis tähendada traditsiooniteadlikkust kaasaegses, tänapäeval (noori) kõnetavas võtmes.

Juhan Uppin
Foto autor: Riina Varol

Millised on olnud esimesed päevad uues rollis ja kas praegune eriline olukord sunnib mingitest esialgsetest plaanidest loobuma või muutma või kuidas see protsessi mõjutab?

Ametlikult rolli asudes sai toimkonna töö ka lõpuks “ametlikult” alata. Kuna kõik liigijuhid, kellele kandideerides ettepaneku olin teinud, olid ennast juba eelnevalt mõttes peo lainele häälestanud ja ootel, on meil hästi õnnestunud pea kahe kuuga laulu- ja tantsupeo toimkondadele töös kannule jõuda. Repertuaar on üldjoontes paigas ja seadmisel ning peaks ilmuma samaaegselt laulu- ja tantsupeo vastavate õppematerjalidega.

Veebikoosolekute pidamine on meie Eesti eri paigus toimetavalele liikmetele hästi sobinud, nii et see eriline olukord on praegust ettevalmistavat ettappi pigem isegi soosinud. Kuna suures osas on rahvamuusikapeo kontserdi formaat ja tehnilised protsessid juba eelnevate pidude põhjal paigas, siis on olnud lihtsam kohe sisuloovatele küsimustele pühenduda. Olen väga rahul ja õnnelik, et just need väärt inimesed on seda pidu koos minuga looma asunud ja et koostöö on edasiviiv!

Kes on Sinu lähimad abilised – kes kuuluvad rahvamuusikapeo kunstilisse toimkonda?

Rahvamuusikapidu põhineb seitsmel eri-ilmelisel ja oma mängutraditsiooniga pilliliigil, mida loomingulises toimkonnas esindavad ja veavad ka peol eest oma valdkonna asjatundjad ja tunnustatud tegijad. Kolm meist on esimest korda liigijuhi ametis, kaks teevad oma teist järjestikust ning kaks oma neljandat ja viiendat pidu. Toimkonna toetavaks jõuks ning minu kui üldjuhi paremaks käeks, teisisõnu rahvamuusikapeo korraldusjuhiks on Andi Einaste.

Pilliliigid XIII noorte laulu- ja tantsupeol ja liigijuhid:

Rahvamuusika üldjuht – Juhan Uppin

Rahvamuusikapeo toimkond:
Kandled – Kadri Lepasson, assistent Pille Karras
Torupillid – Katariin Raska, assistent Merike Paberits
Viiulid – Krisi Alas
Lõõtspillid – Juhan Uppin
Akordionid – Kristel Laas, assistent Cathlen Haugas
Näppepillid – Tanel Sakrits
Koondorkester – Krista Sildoja, assistent Ott Kaasik

* Päriselt tüveks on pära – tagune, alus, tõepõhi. Algupära, isikupära.

Sellest tulenevad sõnad – pärandama, pärast (ajamõõtes see, mis tuleb hiljem, aga ka millegi nimel või mingil põhjusel), päri olema (suunamõõde, nõusolek), pärit olema, pärima (nii pärandust saama kui ka küsima), päral (kohale jõudnud), päralt olema (kellegi jaoks olemas olema). Kõige lähedasem iseseisev sõnatüvi pära-le on pere.

Sõna päriselt sisaldab kõiki eelpool toodud tähendusvarjundeid ja on seega justkui kõrgeimaks väljenduseks enamikele sünonüümidele – jäädavalt, igaveseks, alati, jäävalt, tõeliselt, ilmsi, täiesti, igati, läbinisti, tervenisti, ausalt, tegelikult, õigupoolest, õieti.